Millal on turunduseks vaja kliendi nõusolekut ja millal saab ilma selleta hakkama?

Et mõista, kas sõnumit tohib saata, tuleb kõigepealt selgeks teha üks asi. Kas see sõnum on kommertsteadaanne või mitte?

Kui on, siis on vaja kliendi nõusolekut. Kui sõnum ei ole kommertsteadaanne, pole nõusolekut vaja küsida.

Siiski on üks erand, millest on juttu allpool.

Mis on kommertsteadaanne ja mis mitte?

Määratlus on esitatud Läti infoühiskonna teenuste seaduses. Igapäevases kõnes nimetatakse kommertsteadaannet ka turundussõnumiks. See on sõnum, mis:

• otseselt või kaudselt reklaamib toodet või teenust,

• reklaamib ettevõtet ennast või selle kuvandit,

• ärgitab inimest midagi ostma.

Selliste sõnumite hulka kuuluvad sooduspakkumine, kampaaniateade ja uudiskiri.

Kommertsteadaanneteks ei loeta sõnumeid, mis teavitavad juba sõlmitud tehingust:

• tellimuse kinnitus,

• tarneteade,

• visiidi meeldetuletus,

• teade olemasoleva teenuse muudatuste kohta,

• arve ja makse kinnitus.

Selliste teadete jaoks ei ole eraldi nõusolekut vaja.

Piir jookseb seal, kus sõnumile lisatakse pakkumine. Kui tarneteate lõpus on sooduskood järgmiseks ostuks, muutub sõnum kommertsteadaandeks.

Millal ei ole e-kirjadele nõusolekut vaja?

Seadus näeb ette ühe erandi, mis kehtib ainult e-posti aadresside kohta. Selle kasutamiseks peavad korraga olema täidetud kõik neli tingimust:

• aadress on saadud ostu käigus,

• pakkumine puudutab sama ettevõtte sarnast toodet või teenust,

• klient ei ole algselt oma e-posti aadressi edasisele kasutamisele vastu vaielnud,

• igas kirjas on võimalus loobuda.

Kui kasvõi üks tingimus ei ole täidetud, on vaja GDPR-i kohast nõusolekut. See on kliendi vabatahtlik ja selgelt väljendatud luba saada kindlaid sõnumeid kindlas kanalis.

Aadress peab olema saadud ostu hetkel. Konverentsil saadud visiitkaart või ostetud kliendiandmebaas ei lähe arvesse.

Sarnane toode tähendab sama kategooriat. Rehvide ostjale tohib pakkuda velgi, kuid mitte kindlustust.

Tingimust, et klient ei ole vastu vaielnud, mõistetakse kõige sagedamini valesti. Siin toimivad kaks vastandlikku mehhanismi, mis näevad ekraanil välja peaaegu ühesugused.

Nõusoleku puhul on märkeruudu kõrval tekst „Soovin uudiseid saada“. Klient märgib selle ära ja alles siis tohib saata. Kui ta seda ei märgi, saata ei tohi.

Erandi puhul on märkeruudu kõrval vastupidine tekst, näiteks „Ei soovi pakkumisi saada“. Klient märgib selle, kui soovib saatmise peatada. Kui ta seda ei märgi, pole ta vastu vaielnud ja saata tohib.

Mõlemal juhul on märkeruut alguses tühi. Erineb ainult kõrvalolev tekst, mis määrab, mida tühi ruut tähendab.

Miks kehtivad SMS-sõnumitele teistsugused reeglid?

Telefoninumbrile sellist erandit ei ole. Datu valsts inspekcija on märkinud, et erand kehtib ainult e-posti aadresside kohta, kuid SMS-sõnumi saatmiseks on alati vaja nõusolekut.

See tähendab, et pärast ühte ostu tohib samale kliendile saata pakkumisega e-kirja, kuid sama pakkumisega SMS-sõnumit mitte.

Turundusnõusolek on iga kanali jaoks eraldi. Kui inimene on nõustunud SMS-sõnumeid saama, ei laiene see e-kirjadele, mistõttu vajab vormis iga kanal oma märkeruutu. Neid ei tohi siduda ka kasutustingimuste aktsepteerimisega.

Mis peab olema igas kommertsteadaandes?

Olenemata kanalist peab igas kommertsteadaandes olema kolm asja:

• selgelt äratuntav märge, et tegemist on kommertsteadaandega,

• selgelt nähtav ettevõte, kust sõnum on saadetud,

• võimalus edasistest teadetest loobuda.

Kui inimene sõnumitest loobub, peab see kohe jõustuma, mistõttu ei tohi uudistest loobumine olla keerulisem kui nende tellimine.

Mis kehtib, kui adressaat on juriidiline isik?

Kõik eespool kirjeldatu kehtib eraisikule adresseeritud sõnumite kohta. Seaduses nimetatakse sellist isikut füüsiliseks isikuks.

Juriidilise isiku e-posti aadressile, näiteks info@ või kontor@, tohib kommertsteadaande saata ilma eelneva nõusolekuta. Seda on kinnitanud Datu valsts inspekcija.

Kaks nõuet jäävad siiski kehtima. Saajal peab olema võimalik saata loobumine kehtivale aadressile ja see loobumine tuleb arvesse võtta. Kehtima jäävad ka nõuded selle kohta, mis peab olema igas kommertsteadaandes.

Kui kirjutad konkreetsele töötajale, otsustab pakkumise sisu. Autopargi juhile tohib pakkuda ettevõtte autode liisingut, sest see on seotud tema tööga. Tema isikliku auto kindlustust ei tohi ilma nõusolekuta pakkuda.

Kuidas tõendada, et nõusolek on antud?

Ettevõte peab suutma tõendada, et klient on nõusoleku andnud. Kui seda ei saa tõendada, ei loeta nõusolekut antuks.

Seetõttu tuleb iga kontakti juures säilitada neli asja:

• kuupäev ja kellaaeg, millal nõusolek anti,

• kanal, mille jaoks see anti,

• tekst, mida inimene sel hetkel nägi,

• koht, kus see anti, näiteks veebilehe vorm või hüpikaken.

Ilma sellise kirjeta ei ole võimalik isikuandmete töötlemise õiguspärasust tõendada. Privaatsuspoliitika on veebilehel kohustuslik. Selles tuleb märkida töötlemise eesmärk ja andmete säilitamise tähtaeg.

Mis juhtub, kui nõusolekut ei ole?

Sõnum, millel ei ole kliendi nõusolekut ega e-posti erandit, on rämpspost.

Iga selline saadetud kiri on eraldi rikkumine.

Rikkumisi kontrollivad kaks asutust:

• Datu valsts inspekcija menetleb isikuandmete kaitse rikkumisi nii omal algatusel kui ka kaebuste alusel.

• Patērētāju tiesību aizsardzības centrs jälgib kommertsteadaannete nõuete täitmist ja selgitab neid esmalt ettevõttele, mitte ei trahvi kohe.

Trahv on vaid osa tagajärgedest. Kaebus võib kaasa tuua ettevõtte kontrolli, kus tuleb tõendada, mille alusel iga kontakt andmebaasi sattus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas enne GDPR-i saadud nõusolek kehtib endiselt?

Jah, kui see vastas juba toona määruse nõuetele. Vanad nõusolekud vastavad neile harva, sest ei fikseeritud, millal ja mis eesmärgil need anti. Kui seda ei saa tõendada, tohib kontakti kasutada ainult siis, kui e-posti erandi tingimused on täidetud.

Kas ostetud kontaktide andmebaasile tohib pakkumisi saata?

Nõusolek antakse konkreetsele ettevõttele, seega ei saa seda edasi anda. Ostetud andmebaas tähendab, et turundussõnumite saamiseks puudub nõusolek, mistõttu ei tohi sellele kommertsteadaandeid saata.

Kas auhinnamängus kogutud aadressidele tohib pakkumisi saata?

Ainult siis, kui inimene nõustus registreerumisel just sellega. Auhinnamängus osalemine ei ole iseenesest nõusolek turunduseks. Kui nõusolekut kogutakse koos auhinnamängu reeglitega ühe märkeruuduga, ei ole see kehtiv.

 

Artikkel põhineb Läti infoühiskonna teenuste seadusel ja isikuandmete kaitse üldmäärusel. See on üldine selgitus, mitte õiguslik arvamus konkreetse olukorra kohta.